 |
| Minu esimene savikruus :) |
Sügis tõi uued tuuled. Asusin õppima huvitava ja andeka käsitöökunstniku juurde keraamikat õppima. Sain käed saviseks ja õpin regulaarselt tundma uut materjali-savi. See on põnevam kui võiks arvata. Seda ainet saab ajada kandiliseks ja samas vormida teda "voolavaks" nagu loodusjõud materjale muudavad.... Kuni savi pole kuiv saab sellele vist anda mistahes kuju... Pole ime, et Piiblilugudel põhinevad legendid räägivad kuidas inimene sai loodud savist. See on väärt materjal. Lihtne, kuid sellest saab oskaja välja võluda uskumatuid kunstiteoseid :)
 |
| Memmekese kruus |
Jõulude eel liiguvad mõtted alati sagedamini nende inimeste juurde, kes on elus kõige kallimad või on Sind eluteel kõige targemalt õpetada suutnud. Nii siis otsustasin veel kruusiga proovida. Mitu kärbest ühe hoobiga- oskused arenevad ja saab olulisele inimesele rõõmu valmistada. Memmekese kruusi valmistades mõtlesin meie vanadele traditsioonidele, meie riigi keerukale ajaloole, suurtele viljapõldudele ja paksude metsade vahel olevatele viljapõldudele, kus minu meelest kasvab rohkem rukkililli kui vilja ennast pakkudes ennem sigade tulekut kõrgtasemelist patriotismist nõretavat maalilist vaatepilti :)
Kolmandat kruusi tehes jätkasin rõõmu valmistamise ja isikliku arengu mõtet. Inimene, kellele kruus minu kohmakate saviste sõrmede vahel kuju võttis on väga eriline. Teda võiks võrrelda nii haldja kui kassiga. Ta tuleb sinu ellu kui on tõeliselt vaja ja samas on tal täiesti oma tee, mis siin seal ristub minu omaga ning kohati jookseb kõrvuti. See inimene näeb ja tunneb kaugemale kui enamik meist :)
Kruusi vormides mõtlesin meie rahva müütilistele taimedele. Pihlakas on sellest ajast tuntud kui kaitsevõime ja hea energiaga puu. See hoiab eemal kõikvõimalikku halba ... ja tulles tavamaailma...
Pihlakas on ju imeilus kevadel oma valgete õiekobaratega ja sügisel punaste marjakobaratega :)
 |
| Vasaku käe vaade Pihlakakruusile |
 |
| Parema käe vaade Pihlakakruusile |
