Uneradadel

Indiaanlased on eestlaste vennad... sellest on palju
räägitud. Mina usun, et suures osas see nii ongi.
Põliseestlased olid looduse usku samamoodi, nagu
indiaanlased teisel pool Suurt Palli.
Vendade praktika tuleb ikka kasuks ja nii õppisin ka mina selgeks uneradadel heade unenägude püügivahendeid valmistama.

Minu unenäopüüdja on valgest niidist punutud võrguga ja ehtsate luigesulgedega, mis aja jooksul jalutuskäikudelt minuga kaasa on tulnud.
Parimate unenägude meelitamiseks lisasin ka natuke roosasid pärleid lapsepõlve mängukeest.

Unenäopüüdja on selline kaval unenägude püügivahend, mis püüab magamise ajal unenäod kinni. Seejärel sorteerib ja jagab siis kvaliteedi ja sisu järgi kaheks.
Head unenäod laseb hellalt sulgi mööda magaja teadvusesse ja halvad hoiab esimeste koidukiirteni oma võrgus kinni.
Halvad unenäod on nagu vampiirid-nad haihtuvad niipea kui päike neid puudutab.
Parim püügipaik unenägude jaoks on loomulikult kuskil voodi lähedal ja ikka seal, kus hoiad oma pead.
Teine vahva püügipaik on magamistoa aken.

Saagikat unepüüki!

Triibikuga automatkad mõnusaks!

Kevad tantsib juba minu õuel oma rohelistes baleriinades ja lillelise servaga kleidis... Tema vanem õde Suvi jõuab ka varsti kohale tuues kaasa sooja ilma ja rohkelt rännakuid.
Et pisikesel sõbrakesel pikkadel automatkadel mõnusam oleks sai ta endale KaelaKassi :)

Siin see vahva Triibik ongi! 

Kass- Kaelapadi

Rukkilille keep

Projekt sai alguse suure hurraaga.
Planeerisin, valisin materjale. Materjalide leidmine eesti kaubanduses on keerukam kui võiks arvata. Riiulid on kaupade all lookas, kuid reaalselt pole seal just palju kasutuskõlblikku kui otsid näiteks korralikku tihedat ja paksu villast kangast. Minu kangas tuli lõpuks ühe inimese kapist varude hulgast ja toodetud on see Sindis. Kvaliteet poest saada oleva ja selle kanga vahel on nagu öö ja päev. Poe kangas on arvatavasti mõeldud kliimasse kus tuul ei puhu ja temperatuur alla 15 celsiuse ei lange.
Õmblemisega ühel pool algas tikand-aplikatsiooni välja mõtlemine ja ette valmistamine. See on nagu palavik. Muudki mõtled, mis oleks parem ja sobiks rohkem.
Edasi muidugi tikkimine-tikkimine-tikkimine.... käsitsi, käpuli põrandal, sest nii püsis keep sirge.
Kogu protsessi jooksul jäi töö mitmel korral toppama ja seisma. Küll kiirema ajakava tõttu kui ka tüdimusest.
Hoolimata kõigest sai minu suur projekt valmis.
Paramparaa.... lubege esitleda! Hõbedaste tikanditega ja helkuraplikatsioonidega villane keep!

Silmailu

Kevad on käes. Linnud laulavad ja lilled õitsevad. Murugi on juba oma rohelise tooni saavutanud, ning pruntis lehepungad ootavad puhkemiseks seda viimast sooja päikese paitust.
Kevadet oodates sai ka savi minu sõrmede vahel ootuse kuju.  :)

Rukkililledega ehted valmisid nii kevade kui ka vabariigi aastapäeva ootuses. Rahvuslikud sümbolid ja värvid on mulle alati hingelähedased olnud ja nii see ka vahel minu loomistuhinates füüsilise kuju võtab.

Lähedaste poolt sai komplekt juba heakskiidu ja mina mitu palvet: " Oi, kui vahva! Palun tee mulle ka!" :)

Leht sai algselt mõeldud pikavarrelise teesõela jaoks. Praktikas aga on see kujunenud rohkem pisikeste lillevaaside ja küünalde aluseks. Ja kui lilli ja küünlaid pole siis hoiab see pisividinaid, mis näppu satuvad.
Igal juhul on see leht parim vahend õnne kogumiseks, seda enam, et nii õnneämblik kui ka õnne lepatriinu sinna oma pesad tegid :)

Sinise tooli projekt

Sai jälle sõbratariga ihahaa poodi traalimas käidud ja
üks tõhus tool koju taritud. Oletan, et seekordne tool on pärit
kuskilt kuue- või seitsmekümnendatest.

 Katsetasin sedakorda kriidivärvidega eelnevalt lihvimata. Ja uskumatu, värv püsibki peal! :) 

Kaalusin tooli padja puhul kasutada kardinakangast, kuid lõin kahtlema. Egas midagi. Kardinakangast ribaga varustatult Kangadžunglisse. Olen sageli kangakaupluste (ja ka teiste poodide) kaubavalikus pettunud. Lootsin leida sinisetriibulist mööbliriiet, et luua klassikalist ja natuke vanaaegset muljet. Seda paraku saada polnud, kuid õnn oli minu poolel ja leidsin sobiva sinise :)
Teine tore leiutis peale kriidivärvi on minu jaoks klambripüss. Mina ja sirgete naelte paika tagumine pole iial sõbraks saanud, poolel teel muutub nael kõveraks. Küllap oli klambripüssi leiutajal sama probleem, olen talle leiutise eest tänulik :)

Ja nii see tool siis uue elu saigi. Vähe sellest, et ta sobib kokku mu sinililleliste kardinatega, vennastus ta kiirelt ka minu varasema kätetöö- tekstiilijääkidest kaltsuvaibaga :) 

Sinine tool ja kaltsuvaip

Sinine tool ja kaltsuvaip