Uneradadel

Indiaanlased on eestlaste vennad... sellest on palju
räägitud. Mina usun, et suures osas see nii ongi.
Põliseestlased olid looduse usku samamoodi, nagu
indiaanlased teisel pool Suurt Palli.
Vendade praktika tuleb ikka kasuks ja nii õppisin ka mina selgeks uneradadel heade unenägude püügivahendeid valmistama.

Minu unenäopüüdja on valgest niidist punutud võrguga ja ehtsate luigesulgedega, mis aja jooksul jalutuskäikudelt minuga kaasa on tulnud.
Parimate unenägude meelitamiseks lisasin ka natuke roosasid pärleid lapsepõlve mängukeest.

Unenäopüüdja on selline kaval unenägude püügivahend, mis püüab magamise ajal unenäod kinni. Seejärel sorteerib ja jagab siis kvaliteedi ja sisu järgi kaheks.
Head unenäod laseb hellalt sulgi mööda magaja teadvusesse ja halvad hoiab esimeste koidukiirteni oma võrgus kinni.
Halvad unenäod on nagu vampiirid-nad haihtuvad niipea kui päike neid puudutab.
Parim püügipaik unenägude jaoks on loomulikult kuskil voodi lähedal ja ikka seal, kus hoiad oma pead.
Teine vahva püügipaik on magamistoa aken.

Saagikat unepüüki!